Aioon on gnostitsistlikes religioonides ja uusplatonistlikes õpetustes jumaliku igavese algenergia osakesed, mis voolavad eesmärgipäraselt välja kõrgeimast jumalast, moodustades ja elustades alamat järku jumalusi olendeid ja maailmu[1]. Aioonid on hüpostaasid, st iseseisvate olendite või jõududena kujutletud jumalikud omadused.[2]
<ref>
-silt. Viide nimega Kulmar, 2006
on ilma tekstita.