Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.
Aleuroliit on purdkivim. Nagu nimetusest näha, koosneb ta peamiselt (rohkem kui 2/3 ulatuses) aleuriidile vastava terasuurusega osakestest (see suurus on 2–62,5 μm). Terasuuruselt on ta savi ja liiva vahepealne sete. Savi terasuurus on väiksem ja liiva terasuurus on suurem kui aleuroliidil.
Aleuroliit meenutab liivakivi, kuid on sellest peenemate teradega ja seetõttu siledama pinnaga. Aleuroliit erineb liivakivist oluliselt selle poolest, et poorid temas on palju väiksemad ja ta sisaldab sageli märksa rohkem saviosakesi.
Kuigi aleuroliiti aetakse vahel savikildaga segi, puuduvad aleuroliidil savikildale omane lõhelisus ja laminatsioon ehk õhukeste kihtide eraldumine kivimi pinnalt. Aleuroliit võib sisaldada konkretsioone. Välja arvatud juhul, kui saviosakeste sisaldus aleuroliidis on suur, jääb stratifikatsioon ehk lademelisus kivimis varjatuks ja aleuroliit kipub murenema kaldus nurga all, mis ei ole seotud lasumusega.
Esimesena kirjeldas aleuroliiti teaduslikult nõukogude petrograaf A. N. Zavaritski 1930.