CUDA (Compute Unified Device Architecture) on NVIDIA loodud paralleelarvutuse platvorm ja programmeerimismudel, mis võimaldab märkimisväärset kasvu andmetöötluse jõudluses, kasutades selleks graafikaprotsessorit.[1] Uusimad Nvidia graafikaprotsessorid saavad CUDA tehnoloogiat kasutades liigipääsu sarnasele arvutustehnoloogiale nagu protsessorid. Erinevalt protsessoritest on aga graafikaprotsessoritel paralleelse läbilaskvusega arhitektuur, mis keskendub paljude käskude täitmisele samaaegselt, mitte üksikute käskude täitmisele kiirelt. Seesugused üldotstarbelisi probleeme lahendavad graafikaprotsessorid on tuntud nimega GPGPU (General-purpose graphics processing unit) ehk üldotstarbeline GPU.
CUDA on kasutust leidnud tuhandetes rakendustes ja seda on käsitletud paljudes teadustöödes. Arvutimängude tööstuses kasutatakse graafikaprotsessoreid lisaks graafika renderdamisele veel ka mängusisese füüsika arvutamiseks (füüsilised efektid nagu praht, suits, tuli, vedelikud). Lisaks kasutatakse CUDA tehnoloogiat ka mittegraafiliste rakenduste kiirendamiseks arvutuslikus bioloogias, krüptograafias, astronoomias, keemias, füüsikas ja muudeski valdkondades.[2]