Defenestratsioon ehk aknast välja viskamine ehk aknast alla viskamine on ebasoovitava inimese või inimeste aknast allaheitmine. Defenestratsioon on peamiselt tuntud poliitikas vastaste kõrvaldamise võttena, kuigi ka õnnetused ja koduvägivallast tulenevad aknast välja viskamised arvatakse mõiste hulka kuuluvat. Karistuse ohvrid ei pea olema aknast välja viskamise hetkel elus, kuigi enamasti karistatakse defenestratsiooniga siiski elavaid.[1][2]
Sõna "defenestratsioon" tuleneb ladina keelest ja see koosneb ladinakeelsest sõnast de, mis tähendab "välja", ja fenestra, mis tähendab "akent". Mõiste võeti kasutusele 17. sajandi alguses pärast teist Praha defenestratsiooni, kui Böömi mässulised heitsid aknast välja Saksa-Rooma keisri saadikud.[2][3]
Kõige tuntumad näited defenestratsioonist pärinevad Böömimaalt. Enamik uurijatest arvab, et defenestratsiooni kasutati sümboolse hukkamismeetodina vanas testamendi kuninganna Iisebeli loo eeskujul. Selles loos üritas Baali kummardav Iisebel Iisraeli "õigest usust" ära pöörata, kuni ta aknast välja visati.[2]
Aknast välja viskamises nähakse ka sümboolset soosingust (ehk kõrgusest) langemist ja seda rakendatakse ka ohvri aladamiseks.[3] Kristluses nähakse defenestratsioonis võimalust ka vastupidi tõestada, et nendega on Jumala soosing, kui nad ohtliku kukkumise üle elavad. Defenestratsiooniga võrreldakse ka trepist ja rõdult alla lükkamist.[2]