Dzanabadzar

Dzanabadzar, Bogd Gegeen, Lam Dzanabadzar (Javzandamba Hutagt) (1635–1723) oli esimene bogdogeegen.

Nimi Dzanabadzar (Sanskrit Jñānavajra)

Sanskritikeelse sõna (Jnana) tegid mongolid ümber (Dzana) ja vadzra muutus neil badzraks, sellest siis nimi Dzanabadzar.

Dzanabadzar sündis tulevase (Erdenedzuu hijd (Эрдэнэзуу хийд) kloostri lähedal stepis kohas Yeson Zuil (Yeson – üheksa (9) ja Zuil – allikas). 47° 9′ N, 103° 55′ E (Övörkhangai) Aimak.

Need 9 allikat ei külmunud kunagi kinni ning olid tuntud hea ja maitsva vee poolest. See koht asub tänapäeval Ovorkhangai Aimakis. Kohalike väitel need allikad kuivasid 80 aastat tagasi ära. Vastavalt legendile kohtus Avtai Khaan 1580. aastal seal III dalai-laama Sonam Gyatsoga. Dalai-laama olevat ennustanud, et sinna tuleb rajada mälestusmärk, kuna tulevikus sünnib seal keegi tähtis ja kuulsusrikas. 1635 sündis seal Avtai Khaani lapselaps Dzanabadzar. Samal aastal sai Avtai Khaanist budist. 1939 krooniti Dzanabadzar Sakja koolkonna peaks Mongoolias, kuid hiljem Tiibetis olles läks üle gelugi koolkonda.

Mongoolia pealaamana tegi palju ära Mongoolia ja budismi heaks. Dzanabadzar juurutas uue Maitreia Buddha tseremoonia. Lõi mongolite jaoks Soyombo tähestiku, ehitas uusi templeid ja kloostreid. Kirjutas tekste jne. Enam on Dzanabadzar lääne maailmas tuntud kunstniku kui mungana. Teda on peetud Aasia Leonardo Da Vinciks, kes osales ja lõi kaasa paljudes kultuurivaldkondades, tuues uuendusi nii budismi kui ka budistlikku kunsti ja kirjandusse. Dzanabadzari tehtud skulptuurid on täiesti omalaadsed ja eripärased budismis. Tema tehtud on terve hulk skulptuure: 21 Tarat, Sitasamwara, Vadzradhara, viis dhjaani budat ja palju teisi. Dzanabadzar lõi terve koolkonna kunstis ja tal oli tema eluajal suur hulk järgijaid ja õpilasi, kes hiljem viisid õpetaja traditsiooni edasi.

Erdenedzuu hijd kloostri rajas Dzanabadzari vanavanaisa Avtai khaan.

Yeson Zuili on koht, kus Dzanabadzar sündis.

Shireet Tsagaan Nuur on järv, mille ääres pühitseti Dzanabadzari troonile.

Shankh klooster on esimene Dzanabadzari poolt rajatud klooster.

Tövkhön on Dzanabadzari töökoda ja erakla.

Saridgiin klooster on Dzanabadzari poolt rajatud klooster.

Burkhan Khaldun on palverännaku koht, mille rajas Dzanabadzar Tšingis-khaani auks.

Khögnö Tarnyn Khiid on klooster, mille rajas Dzanabadzar enda õpilase Erdene-Tsorj jaoks.

Zayain Khüree

Khalkha Zaya Pandita oli klooster, mis oli Dzanabadzari juhtimise all ajutiselt.

Amarbayasgalant on Dzanabadzari matmiskoht.