Eni

Eni S.p.A. on Itaalia nafta- ja gaasikompanii, Itaalia suurim tööstusettevõte , mille peakontor asub Roomas. Üks maailma seitsmest "Supermajori" naftaettevõttest on 31. detsembri 2019 seisuga 66 riigis turukapitalisatsiooniga 55,61 miljardit USA dollarit. Itaalia valitsusele kuulub ettevõttes 30,303%, 3,934%. hoitakse riigikassa abil ja 26,369% "Cassa Depositi e Prestiti" kaudu. Ettevõte on osa Euro Stoxx 50 aktsiaturu indeksist.

Ajalugu

Eni eelkäija Agip (Azienda Generale Italiana Petroli) asutati 1926. Selle aktsiakapitalist kuulus 60% Itaalia riigile ja 20% sotsiaalkindlustusele. See ettevõte otsis ja ammutas naftat ja maagaasi nii Itaalias kui välismaal, sealhulgas Albaanias, Rumeenias ja Iraagis. Ettevõtte loomise vajaduse tekitas potentsiaalne energiakriis, sest Itaalias polnud avastatud häid energiaallikaid, näiteks Itaalia kivisüsi oli ebakvaliteetne ja sellegi varud olid väikesed. Itaalias oli Agip monopoolses seisus.

Nimi "ENI" oli algselt lühend "Ente Nazionale Idrocarburi" (riiklik süsivesinike amet). Aastate jooksul pärast asutamist tegutses see aga paljudes valdkondades, sealhulgas ehitustööstus, tuumaenergia, energeetika, kaevandamine, kemikaalid ja plastid, rafineerimis- / kaevandamis- ja jaotusseadmed ning isegi tekstiilitööstus ja uudised.

Pärast maailmasõda peeti plaane Agip mitmeks ettevõtteks tükeldada, aga Itaalia valitsus korraldas selle töö ümber ja moodustas Agipi põhjal 10. veebruaril 1953 uue ettevõtte Eni. See oli esialgu lühend sõnadest Ente Nazionale Idrocarburi, aga tänapäeval seda nime lühendina ei käsitleta. Naftasaadusi müüb Eni endiselt kaubamärgi Agip all.

Itaalias eneses naftavarusid peaaegu ei ole. Siiski leidub maagaasi. Juba Agip avastas Po orus Itaalia suurima maagaasimaardla. Eni avastas ka esimesena maailmas mere põhjas territoriaalvetest väljas asuva gaasimaardla; see asus Aadria mere põhjas Ravenna lähedal.

Sellegipoolest oli kogu Itaalia varustamiseks elektrienergiaga toorainet vähe. Vastavalt lepingule hakati eksportima naftat Nõukogude Liidust, hiljem ka Hollandist. Tähtsal kohal oli ka tegevus välismaal, näiteks avastas Eni Tuneesias Aafrika ühe suurima gaasimaardla.

Hiljem loobus Itaalia valitsus Eni täielikust omamisest ja viis ettevõtte börsile.

Äripiirkonnad ja põhitegevused

Uurimine ja tootmine

2007. aastal tootis Eni 1,74 miljonit barrelit naftaekvivalenti, olles sellega Euroopa suuruselt kolmas nafta- ja maagaasitootja Royal Dutch Shelli ja Total S.A. järel. Enamus sellest toodetakse välismaalt. Eni tootis 2007. aastal naftat Angolas, Egiptuses, Kongos, Liibüas, Nigeerias ja Põhjameres, vähemal määral Tuneesias ja USA-s. Hiinas algas tootmine juba 1992, ent seni moodustab Hiinas toodetud toornafta Eni kogutoodangust kõigest 1%. Maagaasi toodab Eni Alaskal, Angolas, Brasiilias, Egiptuses, Indoneesias, Kongos, Mehhiko lahes, Nigeerias, Norras ja Šotimaal. 2010. aastal sai ta litsentsi tootmise alustamiseks Iraagis. Kokku tegutseb ettevõte 77 riigis.

Gaas ja elekter

Enile kuulub seitse maagaasil töötavat soojuselektrijaama: Brindisis (1321 MW), Ferrera-Erbognones (1030 MW), Ravennas (972 MW), Mantovas (836 MW), Tarantos (200 MW), Livornos (199 MW) ja Ferraras (61 MW), samuti päikeseelektrijaam Nettunos (30 MW). 2008. aasta juunis ostis Eni 57% Belgia maagaasiettevõttest Distrigas ja 2009. aasta märtsis ka ülejäänud 43%.

Haruettevõte

Eni peamiste haruettevõtete hulka kuuluvad:

• Eni Gas & Power (100% -line osalus) - Belgias asuv maagaasi- ja elektriettevõte, mis asutati Distrigase ja Nuon Belgia ühinemisel.
• Saipem (30,54% osalus) - Saipem on nafta- ja gaasitööstuse töövõtja. Saipem on sõlminud ehitustööde, naftaväljade teenuste ja ehituse lepingud nii avamere- kui ka maismaal mitme torujuhtme kaudu, sealhulgas Blue Streami, Greenstreami, Nord Streami ja South Streami kaudu. See on tütarettevõte, mis on noteeritud Itaalia börsil. jpt.

Logo

Ettevõtte logo on kollasel taustal must tulega hingav koer, kellel on kuus jalga. Skulptor Luigi Broggini kavandi valis Eni 1952. aasta konkursil 4000 ettepaneku hulgast. Kujutatava looma kuus jalga seisavad juhi kahe jala ja nelja ratta eest.

Juriidilised probleemid

Itaalia gaasiettevõtte Central Energy skandaal 2005. aastal hõlmas Eni ja Gazpromi.

2009. aastal esitas Euroopa Komisjon Enile ametlikud monopolidevastased süüdistused. Komisjoni arvates on Eni kokku leppinud, et konkurendid ei saaks gaasijuhtmeid kasutada.

Pärast haruettevõtte Saipemi vastu esitatud korruptsioonisüüdistusi pidi Eni finantsjuht Alessandro Bernini tagasi astuma ja uus finantsjuht Massimo Mondazzi asus ametisse 2012. aasta detsembris.