F-RAM

F-RAM ehk ferroelektriline RAM (ka FeRAM või FRAM) on säilmälu tüüp (non-volatile), mis sarnaneb DRAM-iga, kuid mittejuhtivate kihtide asemel kasutatakse kondensaatoriks ferroelektrilisi kihte. Mittehaihtuvate ehk säilmälude hulka kuuluvad veel näiteks välkmälu ja EEPROM, millega võrreldes on hea F-RAM-i eeliseid välja tuua.

F-RAM võib olla ühendatud mäluna (embedded) kui ka täiesti iseseisev mälutüüp (standalone).

F-RAM-i eelised on tema kiirus, väike elektrikulu ja ülisuur vastupidavus kirjutus-lugemiskordadele. Ühtlasi on see seejuures keskkonnasõbralik ja mitu korda radiatsioonikindlam kui muud tüüpi mälud.^[1]

Positiivne on veel see, et F-RAM-i tehnoloogia tagab selle, et pole vaja kasutada patareisid või akusid mälu talletamiseks (see aspekt sarnaneb teiste säilmälude omaga). Nõnda säästetakse ühest küljest loodust ja ühtlasi on ka trükkplaatidel selle võrra rohkem ruumi või saab selle arvelt teha plaadid väiksemad ja seega masinad kompaktsemad. Hoitakse kokku ka lõppsaaduse hinnalt.

F-RAM-i on võimalik kasutada kõikjal, kus on vaja kiiret säilmälu. Saab kasutada lihtsa andmete hoidjana, erinevate masinate või süsteemide seadete või staatuse talletamiseks. Vastavat infot on võimalik kasutada ka hiljem – näiteks tehaseseadete taastamisel, seadme eelmise teadaoleva konfiguratsiooni taastamisel või muudes analüüsides.^[2]