Finantskeskus

New Yorki Financial District Lower Manhattanil, sealhulgas Wall Street. New Yorki peetakse üheks suurimaks rahvusvaheliseks finantskeskuseks (IFC) maailmas

Finantskeskust määratleb Rahvusvaheline Valuutafond järgmiselt:[1] rahvusvahelised finantskeskused (IFC), näiteks New York, London ja Tōkyō; piirkondlikud finantskeskused (RFC), näiteks Frankfurt, Chicago ja Sydney; ja offshore-finantskeskused (OFC), näiteks Kaimanisaared, Dublin ja Singapur.[2]

IFC-d ja paljud RFC-d on täisteenusega finantskeskused, millel on otsene juurdepääs pankade, kindlustusettevõtete, investeerimisfondide ja noteeritud kapitaliturgude suurtele kapitali kogumitele, ning need on suured maailmalinnad. OFC-d ja ka mõned RFC-d on spetsialiseerunud maksupõhistele teenustele, näiteks ettevõtte tulumaksu kavandamise tööriistad, maksuneutraalsed sõidukid,[3] ja varipangandus/väärtpaberistamine ning need võivad hõlmata väiksemaid riike (nt Luksemburg) või linnriike (nt Singapur). IMF märgib RFC-de ja OFC-de kattumist (nt Hongkong ja Singapur on OFC-d ja RFC-d). Alates 2010. aastast peavad akadeemikud OFC-sid maksuparadiiside sünonüümideks.[4]

  1. Rahvusvaheline Valuutafond (23. juuni 2000). "Offshore Financial Centers: IMF Background Paper". Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles). Rahvusvaheline Valuutafond. Vaadatud 21.11.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. Offshore ei osuta OFC asukohta (st paljud FSF-IMF OFC-d, näiteks Luksemburg ja Hongkong, asuvad "maismaal"), vaid asjaolule, et OFC suurimad kasutajad on mitteresidendid (st kasutajad pole kohalikud).
  3. "Qualifying investor alternative investment fund (QIAIF)". en.wikipedia.org. Vaadatud 21.11.2019.
  4. James R. Hines Jr. (2010). "Treasure Islands" (inglise keeles). Vaadatud 21.11.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Developed by StudentB