Haridussotsioloogia

Haridussotsioloogia uurib hariduse toimimist ja hariduse seoseid ühiskonnaeluga. Haridussotsioloogia uurib, kuidas avalikud institutsioonid ja individuaalsed kogemused mõjutavad haridust ja selle tulemusi.^[1]

Makrotasandil uuritakse ühiskonna mõju koolidele ja mikrotasandil uuritakse hariduse ja üksikisikute saavutuste omavahelist seost. Haridussotsioloogia valdkonnas viiakse riiklikul tasandil läbi poliitikaanalüüse. Lisaks tegeletakse õppekavade uurimisega, täiskasvanuhariduse sotsioloogiaga, kõrghariduse sotsioloogiaga, erihariduse sotsioloogiaga. Näiteks soouuringutes pööratakse tähelepanu hariduse struktuursele ja institutsionaalsele rollile ebavõrdsete soosuhete taastootmisel. Veel saab esile tõsta kehalise kasvatuse ja terviseõpetuse sotsioloogilisi uuringuid.^[2] Võimalikke uurimisvaldkondi on veelgi.

Haridussotsioloogia on üks sotsioloogia harudest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste ja ühiskonna omavahelisi seoseid. Sotsioloogia sai omaette teadusharuks 19. sajandil ja haridussotsioloogia muutus aktuaalseks alles 20. sajandi teisel poolel.^[3] Kuigi pedagoogiline sotsioloogia tekkis juba 19. sajandi lõpul, olid selle tollastel esindajatel sotsioloogiaalaselt puudulikud teadmised ja haridus. Samuti olid nende uurimismeetodid sotsioloogide silmis normatiivsed või sobimatud.