Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks[1]. Instrumentalismi seisukohalt ei ole teooriad ei tõesed ega väärad traditsioonilises mõttes; teooriat hinnatakse selle kasulikkuse järgi[1].
Instrumentalism arenes välja John Dewey (1859-1952) pragmatismist[2].