Kiirlaskumine

Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid. Kiirlaskujad saavad enne võistlust rajaga tutvuda 3 päeva jooksul. Tiitlivõistlustel (OM, MM ja MK) on kiirlaskumisraja kõrguste vahe meestel 800–1000 meetrit ja naistel vastavalt 500–800 meetrit. Kiirlaskumisraja väravad peavad olema 8 meetri laiused. Tavaliselt on rada märgitud sinise värviga parema läbimise huvides, mis juhatab läbi väravate.

Kiirlaskumise kiirus on mäesuusatamises suurim ja seetõttu ka riskid kukkuda väga suured. Keskmine kiirus on selgelt üle 100 km/h ja parimal juhul isegi kuni 150 km/h. Rajal on loomulikult ka künkaid ja neid läbides väga suure kiirusega sooritatakse pikki hüppeid. Hüppeid püütakse sooritada väga tehniliselt ja kiirelt, et mitte kiirust kaotada ja võimalikult kiiresti finišisse jõuda. Kaitsekiivri kasutamine on kiirlaskujatele kohustuslik.

Taliolümpiamängude kavas oli kiirlaskumine esimest korda 1948. aasta taliolümpiamängudel.