Metakommunikatsioon

Metakommunikatsioon on laiemas mõistes teisane informatsioon, mis käib teabevahetusega kaasas ja annab edasi infot selle kohta, kuidas peab vahendatud teavet tõlgendama.

Metakommunikatsiooni mõiste põhineb arusaamal, et üht ja sama teavet on võimalik väljendada sellisel viisil, et tähendus võib muutuda isegi vastupidiseks, näiteks iroonia.

Mõiste võttis esimesena kasutusele Gregory Bateson (1976).[1] Tema sõnul jaguneb kommunikatsioon denotatiivseks ja kaheks abstraktsemaks tasemeks: metalingvistiliseks, mis sisaldab kasutatud sõnadega ja keelega kaasaskäivat teavet, ning metakommunikatiivseks, mis sisaldab infot suhtlejate omavahelise suhte kohta. [2]

Metakommunikatsioon tuleb esile verbaalses suhtluses, kus hääl, näoilmed ning žestid kannavad suhtluses edasi peidetud lisainformatsiooni vestluses olevate inimeste vahelise suhte kohta ning need märgid annavad kuulajale mõista, kuidas antud infot tuleb dekodeerida.[1]


Developed by StudentB