Nanotraat

Elektrokeemiliselt alumiiniumoksiidi sisse sünteesitud hõbedast traadid, mis on loodud uuritakse nende võimalikke rakendusi sensorite valmistamisel. Pilt: Maido Merisalu / Tartu Ülikool
Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“). Ränioksiidi kesta paksus on vaid u 30 nm, mistõttu on see elektronide jaoks peaaegu läbipaistev ning on näha, et osa hõbedast asub veel kestas. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (FEI Nova NanoSEM 450). Pildi autor on Mikk Vahtrus.

Nanotraat (inglise keeles nanowire) on metalliline või pooljuhtnanostruktuur, mille diameeter on kümneid nanomeetreid ja pikkus tüüpiliselt mitusada mikromeetrit. Sellise morfoloogia tõttu kutsutakse neid tihti ka ühedimensioonilisteks (1D) nanostruktuurideks. Ühedimensioonilistel nanostruktuuridel on kaks mõõdet 0,1–100 nm vahel ja kolmas on suurem kui 100 nm. Sellised struktuurid pakuvad erilist huvi rakendusvõimaluste poolest, kuna neil esineb kvantlõksustus kahes dimensioonis, samas kui kolmandas dimensioonis seda üldiselt ei esine[1]. Nanotraate, mille pikkuse ja diameetri suhe on vaid 3–5, nimetatakse ka nanovarrasteks (inglise keeles nanorod).

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Nanowire electronic on ilma tekstita.

Developed by StudentB