Organisatsiooniteooria on distsipliin, mis uurib suurtes (alates 1000-2000 inimesest) organisatsioonides toimuvaid protsesse, nende seaduspärasid ja nende seoseid organisatsiooni ülesehituslike elementidega (nt struktuur, hierarhia, tööjaotus jne).
Organisatsiooniteooria teadusdistsipliinina asub avaliku halduse, sotsioloogia, majandusteaduse (ja ka psühholoogia) ristumiskohas. Esimesed teadlased, kes käsitlesid organisatsioonide siseseid protsesse ning nende seoseid, olid sotsioloogid Auguste Comte, Max Weber jt.
Max Weberi pärandiks on ka bürokraatliku organisatsiooni mõiste sissetoomine.