Pideheli

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!

Kui autor lubab kasutada teksti litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, siis peaks ta seda kinnitama, saates e-kirja aadressile permissions-et<ätt>wikimedia.org. Autoriõiguse loa taotlemise juhendi leiad leheküljelt Vikipeedia:Autoriõiguse loa taotlemine.

Võimalikuks lahenduseks on ka mõtte edasiandmine teises sõnastuses, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: K. Kotta, "Muusikateooria õpik"

Pideheli ehk pide (saksa keeles Vorhalt) on muusikas akordiväliste helide hulka kuuluv kõrvalheli, mis tekib eelneva akordi heli üleviimisel järgnevasse akordi.

Pide kui kaunistusvõte koosneb kolmest komponendist:

  1. pideheli ettevalmistusest, milles pideks muutuv heli moodustab konsoneerivaid intervalle kõigi ülejäänud harmoonia helidega;
  2. pidest endast, milles eelmisest akordist kinnipeetud konsoneeriv akordiheli muutub uue akordi saabumisega dissoneerivaks mitteakordiheliks ehk pideks
  3. pide lahendusest, milles dissoneeriv pideheli laheneb astmeliselt laskuvalt uue akordi konsoneerivasse helisse.

Võrreldes ettevalmistuse ja lahendusega kõlab pideheli alati meetrumi suhteliselt rõhulisel osal.

Mõnikord võib pideks muutuval helil ka ettevalmistus puududa. Sellist figuratsiooni käsitletakse ettevalmistamata pidena ning oma avaldusvormi tõttu võib seda käsitleda nagu rõhulist ühepoolset abiheli apodžatuurina.


Developed by StudentB