Rahuvalve

Rahuvalve on rahu säilitamise järele valvamine.^[1] Uuringute järgi vähendab rahuvalve surmade arvu nii tsiviilisikute kui kombatantide seas ning muudab sõjategevuse taaspuhkemise ebatõenäolisemaks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriikide seas valitseb üldine arusaam, et rahvusvahelisel tasandil jälgivad rahuvalvajad rahuloomet konfliktijärgsetes piirkondades ning võivad abistada endistel vaenupooltel rahulepinguga võetud kohustuste täitmist. Sellist abi võib anda mitmel kujul, sealhulgas riigi vastu usaldust suurendavad meetmed, võimu jagamine, valimiste toetamine, õigusriigi põhimõtete tugevdamine ning majanduslik ja sotsiaalne areng. Sellest tulenevalt võivad ÜRO rahuvalvejõududes (helesiniste barettide või kiivrite tõttu sageli tuntud kui sinibaretid või -kiivrid) olla nii sõdureid, politseinikke kui tsiviilisikuid.^[2][3]

Samas ei ole ÜRO ainus rahuvalvemissioonide korraldaja. Näited ÜRO-välistest rahuvalvemissioonidest on NATO Kosovo-missioon (ÜRO loal), MFO Siinai poolsaarel, Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis (ÜRO loal) ja Aafrika Liidu missioon Sudaanis.

Rahvusvahelise õiguse järgi on rahuvalvajad mittekombatandid, kuna nad on konfliktis neutraalsed ning neid ei tohi rünnata.^[4]

Eesti on 2023. aasta seisuga osalenud rahuvalvemissioonidel Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (UNPROFOR, 1995; IFOR/SFOR, 1996–2004), Kosovos (KFOR, 1999–2018), Malis (MINUSMA, 2013–2022), Lähis-Idas (UNTSO, 1997–), Liibanonis (UNIFIL, 1996–1997 ja 2015–2019).^[5]