See artikkel vajab toimetamist. |
Riik kui institutsioon moodustub, kui rahvas organiseerub ja moodustab tsentraliseeritud haldusstruktuuri.[1] Riik tähendab ennast territoriaalselt määratlevat, poliitilisi otsuseid suveräänselt langetava valitsuse ja sõjaväega organisatsiooni.[2] Riigi formeerumisele paneb aluse protsess, mille käigus erinevad hõimud koonduvad (reeglina ühise sõjaretke korraldamise või välise agressiooni ohu mõjul) ühe võimeka juhi juhtimise alla ning tegevuse omavaheliseks koordineerimiseks hakatakse kasutama ühte keelt. Riigivõimu stabiilsuse määrab rahvuslus, s.t inimeste soov kuuluda määratud kultuuriruumi ja valmisolek tasuda sellesse kuulumise õiguse eest makse.[3] [4] Politoloog Anders Perssoni sõnul põhineb riiklus kolmel mõõtmel: julgeoleku-, poliitiline ja majanduslik mõõde. Neist kolmest peetakse turvalisust peaaegu alati esmatähtsaks, sest see on majandusarengu vältimatu eeldus.[5] [6]
OECD poolt 2007. aastal vormistatud arenguabi dokumendi järgi lähtub riiklus põlisrahvast ning selle jätkusuutlikkus sõltub riigi ja ühiskonna vastastikuste suhete korraldusest, milles kesksel kohal on: poliitilised tehingud valitseva eliidiga, valitsuse põhifunktsioonide järjestamine tähtsuse järjekorras ning valmisolek, reageerida ühiskonnaliikmete ootustele.[7] Majandusajaloolased Noel Johnson ja Mark Koyama hindavad riike selle järgi, kui võimekad nad on maksutulude kogumisel, õiguskorra kehtestamisel ning avalike hüvede pakkumisel.[8]