Riigiloome

Riik kui institutsioon moodustub, kui rahvas organiseerub ja moodustab tsentraliseeritud haldusstruktuuri.[1] Riik tähendab ennast territoriaalselt määratlevat, poliitilisi otsuseid suveräänselt langetava valitsuse ja sõjaväega organisatsiooni.[2] Riigi formeerumisele paneb aluse protsess, mille käigus erinevad hõimud koonduvad (reeglina ühise sõjaretke korraldamise või välise agressiooni ohu mõjul) ühe võimeka juhi juhtimise alla ning tegevuse omavaheliseks koordineerimiseks hakatakse kasutama ühte keelt. Riigivõimu stabiilsuse määrab rahvuslus, s.t inimeste soov kuuluda määratud kultuuriruumi ja valmisolek tasuda sellesse kuulumise õiguse eest makse.[3] [4] Politoloog Anders Perssoni sõnul põhineb riiklus kolmel mõõtmel: julgeoleku-, poliitiline ja majanduslik mõõde. Neist kolmest peetakse turvalisust peaaegu alati esmatähtsaks, sest see on majandusarengu vältimatu eeldus.[5] [6]

OECD poolt 2007. aastal vormistatud arenguabi dokumendi järgi lähtub riiklus põlisrahvast ning selle jätkusuutlikkus sõltub riigi ja ühiskonna vastastikuste suhete korraldusest, milles kesksel kohal on: poliitilised tehingud valitseva eliidiga, valitsuse põhifunktsioonide järjestamine tähtsuse järjekorras ning valmisolek, reageerida ühiskonnaliikmete ootustele.[7] Majandusajaloolased Noel Johnson ja Mark Koyama hindavad riike selle järgi, kui võimekad nad on maksutulude kogumisel, õiguskorra kehtestamisel ning avalike hüvede pakkumisel.[8] 

  1. Haas, Jonathan (1981). "Class Conflict and the State in the New World". In Grant D. Jones; Robert R. Kautz (eds.). The Transition to Statehood in the New World. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 1.
  2. Cohen, Ronald (1978). "State Origins: A Reappraisal". In Henri J.M. Claessen; Peter Skalnik (eds.). The Early State. New York: Mouton Publishers. pp. 2-5. ISBN 9789027979049. OCLC 4781474
  3. Herbst, Jeffrey (1990). "War and the State in Africa". International Security. 14 (4): 117–139. [1]
  4. Spruyt, Hendrik (2002). "The Origins, Development, and Possible Decline of the Modern State". Annual Review of Political Science. 5: 127–149. [2]
  5. "States in Development: Understanding State-building" (PDF). Archived from the original (PDF) on 2009-01-18. Retrieved 2017-07-21. [3]
  6. Persson, Anders (2012). "Building a state or maintaining the occupation? International support for Fayyad’s state-building project", Journal of Conflict Transformation and Security, Vol. 2, No. 1, pp: 101–119. [4]
  7. Verena Fritz and Alina Rocha Menocal, State-Building from a Political Economy Perspective: An Analytical and Conceptual Paper on Processes, Embedded Tensions and Lessons for International Engagement, 2007; Overseas Development Institute. [5][alaline kõdulink]
  8. Berwick, Elissa; Christia, Fotini (May 2018). "State Capacity Redux: Integrating Classical and Experimental Contributions to an Enduring Debate". Annual Review of Political Science. 21: 71–91. [6]

Developed by StudentB