Back SpaceX Afrikaans SpaceX AN سبيس إكس Arabic سپيس إيكس ARY سبيس اكس ARZ SpaceX AST SpaceX Azerbaijani ایسپئیس ایکس AZB SpaceX BAT-SMG SpaceX BCL

SpaceX

SpaceX
Tüüp mittebörsiettevõte
Asutatud 2002
Asutajad Elon Musk
Peakorter Hawthorne, California, USA
Võtmeisikud Elon Musk (asutaja, tegevjuht ja peadisainer)
Gwynne Shotwell (president ja asejuht)[1][2]
Tom Mueller (tõukejõusüsteemide asejuht)[3]
Valdkonnad kosmosesõidukite ehitamine
Teenused lasti lennutamine Maa orbiidile
Töötajaid 7000 (november 2017)[4]
Koduleht SpaceX.com
SpaceX-i esimene korduvkasutatud Crew Dragon Endeavouri põkkumine ISS-iga

Space Exploration Technologies Corporation ehk SpaceX on kosmosetranspordiettevõte, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides California osariigis Hawthorne'is. Ettevõte asutati 2002. aastal. Selle asutaja on PayPali endine juht ja Tesla Motorsi tegevjuht Elon Musk.

SpaceX asutati eesmärgiga vähendada kosmosetranspordi kulusid ja teha võimalikuks Marsi koloniseerimine. Ettevõte on välja töötanud kanderaketid Falcon 1 ja Falcon 9. Mõlemad raketid on algusest peale kavandatud mitmekordseks kasutamiseks. SpaceX on välja töötanud ka kosmoselaeva Dragon. Kosmoselaeva Maa-lähedasele orbiidile lennutamiseks kasutatakse Falcon 9 raketti. Esialgu on Dragoni ülesanne lasti transportimine rahvusvahelisse kosmosejaama, kuid toimub selle edasiarendamine inimeste transportimiseks kosmosejaama ja muudesse sihtkohtadesse kosmoses.

SpaceX on maailma esimene eraettevõte, mis:

  • lennutas Maa orbiidile vedelkütusraketi (Falcon 1, 28. septembril 2008);
  • lennutas (Falcon 9 abil) üles, viis orbiidile ja maandas kosmoselaeva (Dragon, 9. detsembril 2010);
  • lennutas kosmoselaeva rahvusvahelisse kosmosejaama (Dragon, 25. mail 2012);[5]
  • lennutas satelliidi geosünkroonsele orbiidile (3. detsembril 2013);
  • lennutas orbiidile inimesed (30. mai 2020).[6]

SpaceX projekteerib, testib ja ehitab enamiku tootekomponentidest (sh Falconi rakettide ja Dragoni kosmoselaeva juures kasutatavad rakettmootorid Merlin, Kestrel ja Draco) ise, et hoida tootekvaliteeti ja kulusid kontrolli all. Selle tulemusena on ettevõttel võimalik pakkuda konkurentidest madalamaid rakettide üles lennutamise hindasid ja lühendada oluliselt rakettide väljatöötamisele tavapäraselt kuluvat aega.

Aastal 2006 sõlmisid NASA ja SpaceX kommertslike orbitaaltransporditeenuste (Commercial Orbital Transportation Services – COTS) lepingu, mille kohaselt ettevõte kohustus looma ja demonstreerima raketisüsteemi, mis võimaldab saata lasti rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS). 2014. aasta alguseks oli SpaceX toimetanud ISS-i varustust kolmel korral. Samuti on NASA ja SpaceX sõlminud lepingu, mis näeb ette inimreitinguga Dragoni kosmoselaeva väljatöötamise ja demonstreerimise. Leping on osa NASA kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise (Commercial Crew Development – CCDev) programmist, mis on mõeldud meeskondade transportimiseks ISS-i. SpaceX plaanib esimest meeskonnaga Dragon/Falcon 9 lendu 2015. aastal. Selleks ajaks loodab ettevõte valmis saada sertifitseeritud ja inimreitinguga ning kosmoselaeva integreeritud üleslennutamise katkestussüsteemi.

Peale lepingute NASAga on SpaceX sõlminud üleslennutamise lepinguid eraettevõtetega, USA-väliste valitsusasutustega ja USA relvajõududega, mis täidavad järjest kasvavat üleslennutusmanifesti. Esimene kommertskliendi heaks toimunud üles lennutamine toimus aastal 2009, mil SpaceX viis kanderaketi Falcon 1 abil Maa-lähedasele orbiidile Malaisia satelliidi RazakSAT.[7] 3. detsembril 2013 lennutas ettevõte kanderaketiga Falcon 9 üles oma esimese geostatsionaarse kommertssatelliidi.

Tulevikutooteid, mida ettevõte praegu välja töötab, on raketisüsteem Falcon Heavy, mitmekordse kasutuse raketitehnoloogiad Falcon 9 ja Falcon Heavy jaoks ning uus vedelmetaani kasutav rakettmootor nimega Raptor. Kanderakett Falcon Heavy põhineb raketil Falcon 9; pärast valmimist saab see olema Apollo programmi aegadest pärineva Saturn V järel võimsuselt teine kanderakett maailmas. Raketti Falcon Heavy on võimalik kasutada mehitatud Dragoni kosmoselaeva saatmiseks missioonidele selenotsentrilisele orbiidile ümber Kuu (sarnaselt Apollo 8 missiooniga) või modifitseeritud ja mehitamata Dragoni saatmiseks Marsi pinnale.[8]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega bw20111201 on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega lat20130607 on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega spacexchannel_1 on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Employees on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NYT-20120525 on ilma tekstita.
  6. ↑ "SpaceX-i mehitatud kosmoselaev asus teele rahvusvahelise kosmosejaama suunas" ERR Novaator, mai 2020
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Razaksat on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega cosmiclog_nextbigthing on ilma tekstita.

Developed by StudentB