Tabulatuur

Numbrilise vihuelatabulatuuri näide raamatust "Orphenica Lyra" (Miguel de Fuenllana, 1554). Punased numbrid märgivad lauldavat meloodiat

Tabulatuur (ladina keeles tabulatura) on muusikainstrumendikeskne noodikiri, mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või sõrmestust.

Tabulatuuri kasutamine on tavaline krihvide ehk astmetraatidega instrumentide, näiteks lauto, vihuela või kitarri, aga ka paljude vabade aerofonide, näiteks suupilli mängimisel.

Tabulatuur oli levinud 14.18. sajandil (renessanss- ja barokkajastul) võrdväärse noodikirjana helikõrgusliku noodikirja kõrval. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti rokk-, pop-, rahvamuusika, ragtime'i ja bluusi noodistamisel. Tabulatuuri on peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks.

Lautotabulatuuris on noodijoonte asemel kujutatud lauto keeled, millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. Orelitabulatuuris kasutatakse oreli klahve tähistavaid tähti. Euroopas kasutati saksa, hispaania ja itaalia tüüpi orelitabulatuure. On mitut tüüpi okariinitabulatuure.[1] Hispaanias ja Walesis kasutati tabulatuuri harfi mängimiseks.


Developed by StudentB