Varfariin

Varfariin on vere hüübimist vähendav ravim (antikoagulant), mida kasutatakse peamiselt tromboosi (vereklompide teket) või trombembooliat (vereklombi liikumist veresoontes) ennetamiseks. Varfariini hakati kasutama 1948. aastal – närilistevastase pestitsiidina. Samal eesmärgil kasutatakse seda ka tänapäeval, kuigi toodetakse ka palju efektiivsemaid samatoimelisi mürke. 1950. aastate alguses avastati, et varfariin on efektiivne ning suhteliselt turvaline vahend ennetamaks tromboosi ja trombembooliat. Ravimina on varfariin kasutusel 1954. aastast ning on tänapäevani kõige laialdasemalt kasutatud suukaudselt manustatav antikoagulant Põhja-Ameerikas.^[1]

Varfariini vere koaguleerumist vähendav mõju avaldub K-vitamiini epoksiidi reduktaasi inhibeerimises. See on ensüüm, mis viib oksüdeerunud K-vitamiini tagasi redutseerunud olekusse. K-vitamiin on oksüdeerunud olekus pärast mitmete verehüübevalkude aktiveerimist. Varfariini on nimetatud K-vitamiini antagonistiks^[2], kuid tegelikult ei mõjuta varfariin K-vitamiini toimet, vaid pigem piirab K-vitamiini taaskasutamist (oksüdeerimist) ning seeläbi vähendab aktiivse (redutseerunud) K-vitamiini hulka organismis.^[3] Seega, varfariini mõju on lihtne vähendada värske K-vitamiini tarbimisega.

Varfariini annustamisel tuleb arvestada, et see ei mõju kohe, vaid umbes 24 tunni pärast. Üksiku doosi mõju kestab 2–5 päeva. Lõpetades ravi või tarvitades K-vitamiini, kulub varfariini toime taandumiseks samuti ligikaudu 24 tundi.

Varfariin on kumariini derivaat. Kumariin on meeldiva lõhnaga ühend, mis vere hüübimisele mõju ei avalda, ja mida leidub paljudes rohttaimedes ning mis annab värskelt niidetud murule või heinale oma iseloomuliku lõhna.