Back ZIS-110 German ZIS-110 Greek ZIS-110 English زدآیاس-۱۱۰ Persian ZIS-110 Finnish ZIS 110 French ZIS-110 Italian ZiS-110 Polish ZIS-110 Portuguese ZIS-110 Romanian
| ZIS-110 | |
|---|---|
 Kabriolett ZIS 110B | |
| Tootja | ZIS |
| Tootmine | umbes 2080–2090 autot[1] |
| Kokkupanek | ZIS (Stalini-nimeline autotehas) |
| Eelkäija | ZIS-101 |
| Järeltulija | ZIL-111 |
| Klass | luksusauto |
| Paigutus | eesmootor-tagavedu |
| Mootor | R8 6005 cm³[1] |
| Teljevahe | 3760 mm |
| Pikkus | 6000 mm[1] |
| Laius | 1960 mm[1] |
| Kõrgus | 1730 mm[1] |
| Rööbe | 1520 mm (ees), 1600 mm (taga) |
| Tühimass | 2575 kg[1] |
| Max kiirus | 140 km/h[1] |
| Kütusekulu | 23–28 l/100 km[1] |
| Sarnane | Packard Super Eight, GAZ 12 ZIM |
ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.
ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.[1]
ZIS-110 prototüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik detailidest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.[1]
ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ja A. Zigeljule 1946. aasta juunis Stalini preemia.
Eeskätt toodeti sedaankerega mudeleid, kuid valmistati ka takso-, kiirabi- ja kabriolettvariandid.[1]. Riigijuhtide tarvis valmistati ka soomustatud kerega mudeleid. Enamik sedaane oli värvitud mustaks[1]. Moskva taksopark kasutas ZIS-110 taksodena aastail 1947–1958. Kuid seda mudelit kasutati ka marsruuttaksodena marsruutidel Moskva–Vladimir, Moskva–Rjazan ja isegi Moskva–Simferopol.
Stalinile endale toodeti spetsiaalne soomustatud limusiinivariant ZIS-115, mis kaalus 4.2 tonni, selle aknaklaasid kaalusid ligi 300 kilogrammi. Kuna Stalin oli paranoiline ja kartis atentaati, sõitis ta alati tagaistmel kahe relvastatud ihukaitsja vahel, kunagi ei sõitnud ta ühes limusiinis kaks päeva järjest ja pidevalt muutis marsruuti oma Kuntsevo datšast Kremlisse.
ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 1959–1967 kõigest 112 eksemplari.