Akadi riik | |||||||||
Akadi riik (pruun) ja sõjaretkede suunad (kollased nooled) | |||||||||
Valitsusvorm | monarhia | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kuningas |
Sargon (esimene) Shu-turul (viimane) | ||||||||
Pealinn | Akad | ||||||||
Religioon | Sumeri usund | ||||||||
Pindala | 800 000 km² (2334 eKr) | ||||||||
| |||||||||
Riigikeeled | akadi keel | ||||||||
|
Akadi riik oli esimene semiidikeelne Mesopotaamia impeerium, asus Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel aastatel 2334–2154 eKr.
Akadi riik ühendas esimest korda kõik akadi ja sumeri keelt kõnelevad põlisrahvad ühe võimu alla. Akadi riigi kontrolli all olid Mesopotaamia (tänapäeva Iraak, Kuveit, Ida-Süüria ja Kagu-Türgi), Levant (tänapäeva Süüria ja Liibanon) ning Anatoolia (Türgi) ja Iraani lõuna- ja idaosa. Sõjaretked ulatusid lõunas Araabia poolsaarele, tänapäeva Bahreini ja Omaani aladele.
3. aastatuhandel eKr kujunesid sumerite ja akadite vahel väga lähedased kultuurisidemed, laialt oli levinud kakskeelsus. Akadi keel võttis aegamööda sumeri keelelt põhikeele rolli üle 3. ja 2. aastatuhande vahetusel eKr (täpne aeg on vaieldav).
Akadi riik jõudis haripunkti 2400–2200 aastat eKr, pärast Sargoni (2334–2279 eKr) vallutusi. Sargon alistas kogu Mesopotaamia kui ka Elami ning Süüria ja Palestiina. Nime sai see Sargoni pealinna Akadi (Agade) järgi. Sargoni ja tema järeltulijate all võeti akadi keel kasutusele ka vallutatud naaberriikides, näiteks Eelamis.
Sargoni loodud Akadi riik oli maailma esimesi impeeriumeid. Nime sai see Sargoni pealinna Akadi (Agade) järgi. Akadi keelest, mis kuulus semiidi keelte hulka, sai enam kui tuhandeks aastaks Mesopotaamia peamine kõnekeel.
Pärast Sargoni surma Akadi riik nõrgenes, kuid selle sisemise stabiilsuse taastas peagi tema lapselaps Naramsin (2260–2223 eKr). Viimase Akadi kuninga Šarkališarri ajal (2223–2198 eKr) aga nõrgenes riik otsustavalt ja kuningas kukutati paleepöördega. Riigist lõi lahku Elam ja järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse.
Pärast impeeriumi varisemist liitusid akadi rahvad Mesopotaamias kahte suuremasse akadikeelsesse riiki: Assüüriasse põhjas ning paar sajandit hiljem Babülooniasse lõunas.