Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend "aktsiaselts".
Aktsiaseltsi omanik on aktsionär, kes omab aktsiaid ehk väärtpabereid, mille omamine annab üldjuhul hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul ning mis tähendab osalust ettevõttes. Õigused ja kohustused siiski varieeruvad olenevalt aktsia tüübist. Hääleõiguse järgi jaguneb aktsia lihtaktsiaks ja eelisaktsiaks. Eelisaktsionäril on fikseeritud dividendid ning pankroti korral eelis nõuete rahuldamise protsessis, kuid tal puuduvad õigused hääletada üldkoosolekutel.[1]
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mis tavaliselt toimub korrapäraselt. Koosoleku otsused võetakse vastu hääletusega, kusjuures üks aktsia vastab tavaliselt ühele häälele. Aktsionäride koosolek valib aktsiaseltsi nõukogu. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi juhatuse, mis hakkab tegelema ettevõtte jooksvate küsimustega ja millel on nõukogu ees aruandluskohustus. Nõukogu ülesanne on valvata juhatuse tegevuse järele ja suhelda aktsionäridega. Kuna nõukogu nimetab omakorda ametisse ettevõtte juhatuse, on aktsionäridel kui ettevõtte osanikel koosolekul osalemise ja hääletamisega võimalus osaleda ettevõtte juhtimises.
Aktsiaseltsil on järgmised tunnused:
<ref>
-silt. Viide nimega :0
on ilma tekstita.