Aleksander Kruus VR I/3 (2. august 1892 Käpa talu, Vana-Otepää vald – 25. juuli 1946 Nõo) oli Nõo kirikuõpetaja ja Vabadussõja veteran.
Aleksander Kruus sündis Vana-Otepää vallas Käpa talus. Keskhariduse omandas Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille lõpetas 1912. aastal. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Järgmisel aastal läks üle usuteaduskonda, kus õppis 1914–1916. 1916 õppis ta mõnedel andmetel ka Odessa sõjakoolis.
Aleksander Kruus võttis osa Esimesest maailmasõjast. Ta astus Eesti kaitseväkke selle loomisel ja tegi kaasa kogu Vabadussõja, jõudes alamkapteni aukraadini ja saades haavata. Teenete eest sai ta 25. augustil 1920 Vabadusristi ja kingiks asundustalu.
Pärast sõda jätkas Kruus õpinguid, lõpetades 1920. aastal usuteaduskonna ja 1928. aastal õigusteaduskonna. 1922. aastal sooritas ta konsistooriumieksamid, misjärel õnnistati 21. veebruaril 1923 kirikuõpetaja ametisse Tallinna Jaani kirikus. 4. märtsil 1924 siirdus ta pastoriks Nõo kogudusse, jäädes sellesse ametisse 1944. aastani.
Aleksander Kruus suri 1946 vähki ja maeti Nõo kalmistule [1].
Nõos töötades lõi Aleksander Kruus kaasa kohalikus kultuuri- ja seltsielus. Tema asutatud on Nõo lauluselts ja Nõo noorteühing Valgus. Ta uuris Nõo koguduse ajalugu ja jäädvustas Vabadussõjas langenute mälestust. 24. veebruaril 1934 avati tema eestvedamisel Nõo kirikusse paigaldatud mälestustahvel, mis asub seal 1992. aastal uuesti sisseõnnistatuna tänapäevani.