Ametnik

Ametnik on isik, kes on ametiasutusega teenistus- ja usaldussuhtes ning kes teostab avaliku võimu.[1] Ametnik ei ole ametiasutuse töötaja. Ametiasutuse töötaja töötab küll ametiasutuses, kuid erinevalt ametnikust töötaja üksnes toetab avaliku võimu teostamist, mitte ei teosta seda.[2]

Avaliku teenistuse seaduse jaotab ametnikud Eestis riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.[3] Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.[4] Ametnikke kokku ehk ametnike kogumit nimetatakse ametnikkonnaks. Ametnike ja töötajaid on kokku 27 935, mis on 2,8% tööealisest elanikkonnast.[5]

Üldiselt reguleerib ametniku seisundit ja avaliku teenistust avaliku teenistuse seadus.[6] Eriteenistujate puhul aga tuleb lisaks vaadata ka eriseadust (näiteks politseiametnik, päästeametnik, prokurör) ning teatud ametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seadust üldse.[7]

  1. Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 7 lg 1-3.
  2. Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 1, § 3 lg 2, § 7 lg 4.
  3. Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 1.
  4. Sarapuu, Ebe (2012). "Ametniku mõiste avaliku teenistuse seaduse eelnõus" (PDF). Õiguskeel. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.05.2021. Vaadatud 06.04.2021.
  5. Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 8. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  6. Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 1.
  7. Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 2, 3.

Developed by StudentB