Back Andesiet Afrikaans Andesita AN أنديزيت Arabic Andezit Azerbaijani Андэзіт Byelorussian Андезит Bulgarian অ্যান্ডিসাইট Bengali/Bangla Andesita Catalan Andezit Czech Andesit Danish

Andesiit

Kahekümne seitsme miljoni aasta vanused andesiitsed laavavoolud Stewarti vulkaanil USA-s.[1][2]

Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Andesiit on basaldi järel kõige levinum vulkaaniline kivim.[3][4] Andesiit on kõige levinum subduktsioonivööndi vulkanismi saadus[5] ning on seetõttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tulerõngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata just subduktsioonivööndi tektoonilises režiimis, sest andesiiti defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ning tekitavad lisaks laavale ka suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasneb nendega ka lõõmpilvede teke.[6]

Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. Mineraloogiliselt koosneb andesiit peamiselt pürokseenist, plagioklassist ja küünekivist. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall). Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.[7]

Ajaloolise aja kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga. Nende hulka kuuluvad Tambora (1815),[8] Krakatau (1883),[8] Pelée (1902),[8] Katmai (1912),[9] Saint Helens (1980)[8] ja Pinatubo (1991).[8] Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes ookeanide sügavuses.

Ohtliku käitumise tõttu on paljudel andesiitsetel tegevvulkaanidel alaliselt tegutsevad vulkanoloogiaobservatooriumid. Andesiidi teke on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.[8]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega TZEZe on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 4C6Oe on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega JQWux on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 2yfbm on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lq4Qf on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega dLOYF on ilma tekstita.
  7. ↑ Le Maitre 2005, lk 56.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mcgraw on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SEfqM on ilma tekstita.

Developed by StudentB