Anglosaksid

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5. sajandi algusest Jüütimaalt ja Põhja-Saksamaalt Britanniasse. Anglosaksi periood tähistab inglise ajaloo perioodi pärast nende esialgset ümberasumist, nende kaudu inglise rahva loomist, kuni normanni vallutuseni, umbes aastatel 550–1066. Mõistet anglosaksi kasutatakse ka keele kohta, mida tänapäeval kutsutakse õigemini vanainglise keeleks, mida rääkisid ja kirjutasid anglosaksid Inglismaal ja Ida-Šotimaal vähemalt 5. sajandi keskpaigast kuni 12. sajandi keskpaigani, misjärel on see tuntud kui keskinglise keel.

Benediktiini munk Beda, kes kirjutas 8. sajandi alguses, tuvastas inglased kui kolme germaani hõimu järglased:

• anglid, kes tulid arvatavasti Angelnist (tänapäeva Saksamaal): Beda kirjutas, et kogu nende rahvas tuli Britanniasse, jättes oma vana kodumaa tühjaks. Nimi Inglismaa (vanainglise keeles Engla land või Ængla land) tuleneb selle hõimu nimest;
• saksid, Alam-Saksimaalt (tänapäeva Saksamaal; saksa keeles Niedersachsen) ja Madalmaadest;
• jüüdid, võib-olla Jüütimaa poolsaarelt (tänapäeva Taanis; taani keeles Jylland).

Nende keel, anglosaksi või vanainglise keel, mis tulenes põhjameregermaani läänegermaani murretest, muutus 11. sajandist keskinglise keeleks. Keel jagunes neljaks peamiseks murdeks: läänesaksi, mertsia, northumbria ja kenti.