Annaalide koolkond

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2019) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Annaalide koolkond on prantsuse teadusajakirja Annales d'histoire économique et sociale (hiljem Annales. Economies, sociétés, civilisations, aastast 1994 Annales. Histoire, Sciences Sociales) järgi nime saanud ajalookirjutuse koolkond.

Annaalide koolkond on peamiselt tuntud sotsiaalteaduste vahendite ajalooteadusse ülevõtmise poolest. Ehkki koolkond tegutses Prantsusmaal, on see mõjutanud nii kogu Euroopa kui ka Ameerika ajalooteadust.

Koolkonna asutasid ja ajakirja toimetamist alustasid ajaloolased Marc Bloch ja Lucien Febvre 1929. aastal, mil nad õpetasid Strasbourgi ülikoolis Prantsusmaal. Neid hakati peagi seostama omapärase, geograafiat, ajalugu ja Émile Durkheimi rajatud sotsioloogiaajakirjaga L'Année Sociologique seotud sotsioloogilist lähenemist kasutava lähenemisega, mis jättis kõrvale senise rõhu poliitikale, diplomaatiale ja sõjapidamisele (poliitiline ajalugu). Selle asemel uurisid nad pikaajalisi ajaloolisi sündmuste struktuure (la longue durée). Samuti iseloomustas annalistide lähenemist geograafia, materiaalse kultuuri ja epohhide psühholoogia (mentalités) uurimine. Koolkonna silmapaistev liige Georges Duby kirjutas eessõnas raamatule "Le dimanche de Bouvines", et ajalugu, mida tema õpetas, "jättis sensatsioonilise kõrvaliseks ning vältis sündmuste lihtsat edasiandmist, vaid püüdis – vastupidi – probleeme püstitada ning lahendada ja pinnasegadusi kõrvale jättes jälgida pikkade ja keskmise pikkusega ajavahemike jooksul majanduse, ühiskonna ja tsivilisatsiooni arengut."

Gestapo lasi Blochi 1944. aastal maha, kuid Febvre jätkas ajakirja toimetamist ka 1940. ja 1950. aastatel. Sel ajal kujunes koolkonna üheks tuntumaks esindajaks Febvre'i õpilane Fernand Braudel, kelle tööd said väga mõjukaks 1960.–1970. aastatel.

Kuigi sellised autorid nagu Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jacques Le Goff on jätkanud annaalide koolkonna vaimus uurimistööd, ei ole koolkond tänapäeval enam silmapaistvalt uuendusmeelne, kuna üha enam ajaloolasi töötab sotsiaal-, kultuuri- ja majandusajaloo alal.

Eestis oli annaalide koolkonnast kõige enam mõjutatud Juhan Kahki uurimistegevus, kes avaldas ühe artikli ka Annaalide ajakirjas.