Apollon

 See artikkel räägib jumalast; jõumehe kohta vaata artiklit Apollon (jõumees); perekonnanime kohta vaata artiklit Apollo (perekonnanimi)

"Apollo" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Apollo (täpsustus).
"Apollon Lykeios", Rooma koopia Kreeka originaalist. Pariis, Louvre
"Apollon Lykeios", kaevust leitud 200 fragmendist rekonstrueeritud elevandiluust kuju, 3. sajandil pKr (arvatavasti Praxitelese kuju koopia). Jumala vasakus käes on olnud vibu. Ateena, agoraa muuseum

Apollon (vanakreeka keeles Ἀπόλλων; ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.

Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning tema kultus on levinud tänapäevases kreeka-rooma uuspaganluses.

Delfi oraakli kaitsjana (Pythia Apollon) oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra. Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks.

Hellenismi ajal, eriti 3. sajandist eKr, samastasid kreeklased Apolloni päikesejumal Heliosega ning tema õe Artemise kuujumalanna Selenega. Ladina tekstides ei liidetud Apollot Soliga aga kuni 3. sajandini pKr.


Developed by StudentB