Aquino Thomas | |
---|---|
Carlo Crivelli, San Domenico altarimaal, 1476, kujutab Thomas Aquinost | |
Sünniaeg | 1225 |
Surmaaeg | 7. märts 1274 |
Amet | teoloog, filosoof, kirjanik |
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor. Ta oli väga mõjukas skolastiline filosoof, teoloog ja jurist. Skolastilises traditsioonis tuntakse teda ka kui Doctor Angelicus ja Doctor Communis.
Ta oli esimene klassikalistest loomuliku teoloogia pooldajatest ja pani aluse tomismile. Tema mõju lääne filosoofiale on olnud suur ja uusaja filosoofias leidsid tema ideed palju kajastust, eriti eetikas, loomuõiguses, metafüüsikas ja poliitikafilosoofias. Erinevalt paljudest kaasaegsetest katoliku kirikus võttis Thomas omaks paljud Aristotelese – Thomas nimetas teda oma teostes Filosoofiks – ideed, üritades aristotelismi ühitada kristluse printsiipidega.
Thomase tuntumad teosed on "Teoloogia summa" (Summa Theologiae) ja "Summa paganate vastu" (Summa contra Gentiles), lisaks on ta kirjutanud kommentaare Aristotelese teostele ja pühakirja tekstidele hümne ja muud.[1]
Teda peetakse üheks katoliku kiriku ajaloo suurimaks teoloogiks ja filosoofiks.[1] Inglise filosoof Anthony Kenny on Thomast nimetanud "üheks tosinast läänemaailma suurimast filosoofist".[2]