Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias
Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal

Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku[1].

Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda[1].

Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.

Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.

Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.

Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust[1].

Eestis on arheoloogiapärandi kaitse reguleeritud Muinsuskaitseseadusega[2]. 2022. aasta seisuga oli kaitse alla võetud 6716 arheoloogiamälestist[3].

Mikroskoobi foto on tehtud kitsekarvast, mis on pärit pakkekanga proovist. Pildil on hästi näha karva säsikanali muster. Pakkekangas on 14. sajandi kaubalaevalt, mis leiti Tallinnast Lootsi tn 8. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas tekstiili konserveerimistööde käigus mikroskoobiga Olympus BX51 suurendusega 200 korda.

Developed by StudentB