Armeenia keel

armeenia keel (Հայերեն լեզու)
Kõneldakse	Armeenias, Gruusias, Venemaal, Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Prantsusmaal, USA-s
Piirkonnad	Kaukaasia, Väike-Aasia, Lähis-Ida
Kokku kõnelejaid	6,7 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled; armeenia keel; läänearmeenia keel; idaarmeenia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Armeenia
Keelekoodid
ISO 639-1	hy
ISO 639-2	arm / hye

Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased. See moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Ajalooliselt on seda kõneldud kõikjal Armeenia mägismaal, tänapäeval ka armeenlaste hajaliasustuses. Peale Armeenia Vabariigi ja Mägi-Karabahhi Vabariigi, kus see on ametlikuks riigikeeleks, kõneldakse seda naaberriikides Venemaal, Gruusias, Iraanis ja Türgis, samuti Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis, Prantsusmaal ja mujal.

Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi.

Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia kiri. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar oli käibel uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on liturgilise keelena kasutusel tänini.

Keskarmeenia periood hõlmab 12.–16. sajandi.

Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praegu Türgi territoorium). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Veneetsias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist.