Assemblerkeel

Assemblerkeel on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mille käsud vastavad üksüheselt sihtprotsessori masinkoodi käskudele. Assemblerkeeles on masinakäskude kahendkoodid (nt. 11110111xx100xxx, kus x-id tähistavad operandide aadressi arvuti mälus) asendatud mnemooniliste tähistega ehk mnemokoodidega. Masinakäsu mnemokood on tavaliselt kahe, kolme või neljatäheline inglise keelest tulenev lühend. Assemblerkeel loodi masinkoodi kirjutamise lihtsustamiseks.

Igapäevaselt kasutatakse assemblerkeele kohta ka sõna assembler, kuigi nii nimetatakse ka assemblerkeele kompilaatorit (vt. assembler).

Masinkoodi puhul on programmikood binaarkujul ehk kahendarvude jadana. Assemblerkeele puhul on programmikood kirjeldatud lühikeste käskude ja nende parameetritega, kusjuures iga assemblerkeelne käsk on tõlgitav üheks või mitmeks sama funktsiooniga masinkoodi käsuks. Kui sama assemblerkeelne käsk on tõlgitav mitmeks masinkoodi käsuks, siis on seda tihti võimalik kirjutada erikujul, kus osutatakse, millist käsku parasjagu kasutatakse – sellele erikujule tõlgivad koodi ka disassemblerid.

Igal erineval protsessoril on oma masinkeel ja sellele vastav assemblerkeel. Ühele protsessorile arusaadavad käsud moodustavad käsustiku. Kõrgtaseme programmeerimiskeeled vähendavad sõltuvust protsessori eripäradest ja nendes kirjutatud kood kompileeritakse kinda protsessori käsustikule vastavateks masinakäskudeks.


Developed by StudentB