Aurustumine

Mitte segi ajada mõistega Aurustamine

Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi. Aurustumisele vastupidine protsess on kondensatsioon, auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks.

Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal keemistemperatuurist madalamal temperatuuril iseenesliku aurumise või eesmärgistatud aurustamise kaudu. Aurumisel võetakse energia keskkonnast (ümbruskonnast). Äraauramine tähendab täielikult (lõpuni) aurumist. Aurustamisel vedelikku soojendatakse või alandatakse rõhku.

Teine aurustumise viis on keemine või keetmine, mis toimub vedeliku massis allpool vedeliku pinda keemistemperatuuril või sellest veidi kõrgemal temperatuuril.

Aine auruvus ehk aurumisvõime ehk lenduvus on aurustumist iseloomustav suurus ja seotud aine keemistemperatuuriga. Aurustumine neelab energiat: aurumisel, kui soojust juurde ei saa, siis vedelik jahtub. Vedeliku aurustamise kiirendamiseks on vaja seda soojendada. Aurustumissoojus on aine aurustumiseks vajalik soojushulk aine massiühiku kohta. Aurustumist soodustavad moodustuva gaasifaasi (auru) ärapuhumine (tuul) ja vaakum.