See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata Austria (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Austria Vabariik
| |||
Riigihümn | Land der Berge, Land am Strome | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Viin | ||
Pindala | 83 879 km² (2014)[1] | ||
Riigikeel |
saksa keel, piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni | ||
Rahvaarv | 8 979 894 (2022)[2] | ||
Rahvastikutihedus | 107,1 in/km² | ||
Riigikord | föderatiivne vabariik | ||
President | Alexander Van der Bellen | ||
Liidukantsler | Karl Nehammer | ||
Iseseisvus | 27. juuli 1955 (liitlasvägede okupatsiooni lõpp) | ||
SKT | 447,033 mld $ (2019) | ||
Valuuta | euro (EUR) | ||
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||
Tippdomeen | .at | ||
ROK-i kood | AUT | ||
Telefonikood | 43 |
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on Großglockneri mägi (3798 meetrit merepinnast[3]), madalaim punkt asub Neusiedli järve läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.[4]
Enamik rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlikuks standardkeeleks on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikeks piirkondlikeks vähemuskeelteks on ungari (Burgenlandi liidumaal), horvaadi (Burgenlandi liidumaal) ja sloveeni (Kärnteni liidumaal). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.[5]
Austria kujunemine on tihedalt seotud Habsburgide dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Alates reformatsioonist nägid mitmed keisrivõimuga rahulolematud Põhja-Saksa vürstid protestantismis võimalust oma sõltumatuse suurendamiseks. Pärast Kolmekümneaastast sõda hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis üheskoos Preisi kuningriigi kujunemise ja tugevnemisega ning Napoleoni sissetungiga 19. sajandi alguses nõrgestasid pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 17.–18. sajandil säilitas Austria oma suurvõimu positsiooni Euroopas[6]. 1804. aastal, vastureaktsioonina Napoleoni kroonimisele prantslaste keisriks, kuulutas toonane Saksa-Rooma keiser Franz II välja Austria keisririigi. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine Königgrätzi lahingus 1866 andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelispositsiooni. 1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik Austria-Ungari kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870. aasta Prantsuse-Preisi sõjas jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis esimese maailmasõja puhkemiseni.
Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast esimese maailmasõja lõppedes 1918. Vahetult pärast seda nähti lühikest aega võimalust Austria ja Saksamaa liitmiseks ning moodustatud vabariik kandis esialgu nime Saksa-Austria Vabariik (Deutschösterreich). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast Saint-Germain-en-Laye rahulepinguga 1919, millega loodi Esimene Austria vabariik. 1938. aastal okupeeris ja annekteeris Saksamaa Austria (anšluss)[7]. Anneksioon kestis kuni teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal. Seejärel okupeerisid Austria liitlasväed ning Austrias taastati varasem demokraatlik konstitutsioon. 1955. aastal taastati Austria riigilepinguga Austria suveräänsus ning liitlaste okupatsioon lõppes. Samal aastal võttis Austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni, millega Teine Austria Vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jääma neutraalseks.
Tänapäeval on Austria parlamentaarsel esindusdemokraatial põhinev föderaalriik, mis koosneb üheksast liidumaast[8]. Pealinn ja ühtlasi suurim linn on 1,7 miljoni elanikuga Viin. Sisemajanduse kogutoodangu (43 900 USD elaniku kohta 2014[9]) poolest kuulub Austria maailma jõukaimate riikide hulka. Riigi kõrge elatusstandard kajastub maailma inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal[10]). 1955. aastast on Austria ÜRO liige, 1995. aastast Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumi liige ning 1999. aastast eurotsooni liige.
<ref>
-silt. Viide nimega lQzdO
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega FznJC
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega eYXkv
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega vM5nA
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega DTQoW
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega phTaD
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ECWuN
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 0kYxK
on ilma tekstita.