Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega; see mõju kasvab koos sagedusega.
Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et pinnanormaali suhtes nurga all keskkondade piirkihile langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub kõige rohkem. Vastavalt murdub suurema lainepikkusega (punane) valguskiir vähem kui lühema lainepikkuse (violetne) valguskiir.