Back ESTCube-1 Byelorussian ESTCube-1 BE-X-OLD ESTCube-1 Catalan ESTCube-1 Czech ESTCube-1 German ESTCube-1 English ESTCube-1 Spanish ای‌اس‌تی‌کیوب-۱ Persian ESTCube-1 Finnish ESTCube-1 FIU-VRO

ESTCube-1

ESTCube-1
ESTCube-1 valmimisjärgus lennumudel esimest korda kokkupandult, ootamas puhastamist ja vibratsiooniteste
Missiooni tüüp hariduslik/teaduslik
Operaator Tartu Ülikool
COSPAR ID 2013-021C
SATCAT 39161
Koduleht estcube.eu
Missiooni kestus 1 aasta (planeeritud)
2 aastat[1] (tegelik)
Kosmoseaparaadi omadused
Satelliidi platvorm 1U kuupsatelliit
Stardimass 1,048 kg
Kuivmass 1,048 kg
Mõõtmed 10×10×11,35 cm
Võimsus 3,6 W
Akud kaks Panasonic CGR18650C liitiumioonakut
Missiooni algus
Stardi aeg 7. mai 2013
Kanderakett Vega
Stardikompleks Guajaana kosmodroom Prantsuse Guajaanas Kourous
Starditeenuse osutaja ESA
Missiooni lõpp
Deaktiveerimise aeg 10.27.00, 17. veebruar 2015 (UTC)[2]
Viimane kontakt 19. mai 2015[3]
Languse aeg eeldatavalt aastal 2038
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim päikesesünkroonne Maa-lähedane orbiit
Perigee 665 km
Apogee 665 km
Orbiidi kalle 98,129 kraadi
Tiirlemisperiood 98,03 minutit

ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013[4] Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.[5]

ESTCube-1 oli hariduslik koostööprojekt, milles osalesid üliõpilased ja gümnaasiumiõpilased.[6] Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil ka teaduslik siht – viia läbi esimene elektrilise päikesepurje katsetus kosmoses. Kuigi päikesepurje katsetus ebaõnnestus, siis andis ESTCube-1 projekt ainet mitmekümnele teadustööle[7]. Olulise eduna on välja toodud ka õnnestunud teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimist.[8]

Projekti juhiti Tartu Ülikoolist, aga seal osales üliõpilasi ka Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast ja Tallinna Ülikoolist. Rahvusvaheliste partneritena osalesid projektis Soome meteoroloogia instituut, Helsingi Ülikool, Jyväskylä Ülikool, Ida-Soome Ülikool ja Saksa kosmoseagentuur[9].

Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel järgiti kuupsatelliidi standardit (mass kuni 1,3 kg ja mõõtmed 100×100×113,5 mm).[10]

ESTCube-1 orbiidi algne kõrgus maapinnast oli ligikaudu 650 kilomeetrit ning satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s.[4]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Head ööd! on ilma tekstita.
  2. ↑ "ESTCube-1's 651-day career: 53 dissertations and a marriage proposal". 17. veebruar 2015.
  3. ↑ Vladislav-Veniamin Pustõnski, ESTCube-1 ceased working after 2 years in orbit, Estonian Space Office (vaadatud 8. juunil 2016)
  4. ↑ 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Novaator on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Tere! on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kaitstud_teadus on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Teadustöö on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Aasta on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega CUST on ilma tekstita.

Developed by StudentB