Back Eduard I van Engeland Afrikaans Eduard I. (England) ALS Ēadweard I Engla Cyning ANG إدوارد الأول (ملك إنجلترا) Arabic ادوارد الاول ملك انجلترا ARZ Eduardu I d'Inglaterra AST I Eduard Azerbaijani بیرینجی ادوارد AZB Эдуард I Byelorussian Едуард I Bulgarian
| Edward I | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 17. juuni 1239 |
| Surmaaeg | 7. juuli 1307 (68-aastaselt) |
| Amet | poliitik |
| Lapsed | Edward II |
| Pereliikmed | Edmund Küürselg, Inglise Margaret |
Edward I, ka Edward Longshanks (Edward Pikk-koib; 17. juuni 1239, Westminster, Middlesex – 7. juuli 1307, Burgh-on-Sands, Cumberland) oli alates 20. novembrist 1272 kuni surmani Inglismaa kuningas ja Iirimaa isand ning alates 14. veebruarist 1254 Chesteri krahv.
Valitsejatiitel: Jumala armust Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog (inglise keeles By the Grace of God, King of England, Lord of Ireland and Duke of Aquitaine, ladina keeles Dei Gracia Rex Anglie Dominus Hibernie et Dux Aquitanie).
Pärast 1282 alanud ülestõusu mahasurumist 1284 läks Wales Inglismaa koosseisu. Alates 1301, kui Edward I andis Walesi printsi tiitli oma pojale Edward II-le, kannab Inglise troonipärija tiitlit Walesi prints.
Edward I püüdis allutada ka Šotimaad, mis tal sealse pärimistüli tõttu ajutiselt ka õnnestus. William Wallace'i juhtimisel suutsid šotlased end küll uuesti vabaks võidelda, kuid pärast aastatepikkust võitlust suutis Edward Wallace'i vangistada ja Šotimaa uuesti allutada. Robert Bruce'i juhtimisel suutsid šotlased oma iseseisvuse siiski taastada.