Back Естониа Abkhazian Èstonia ACE Эстоние ADY Estland Afrikaans Estland ALS Эстония ALT ኤስቶኒያ Amharic Estonia AMI Estonia AN Ēstland ANG
|
See artikkel on riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Eesti (täpsustus). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Eesti Vabariik | |
 | |
| Riigihümn | "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" |
|---|---|
| Pealinn | Tallinn |
| Pindala |
45 335 km² (2024)[1]  |
| Riigikeel | eesti |
| Rahvaarv |
1 374 687 (1.01.2024)[2] |
| Rahvastikutihedus | 30,3 in/km² |
| Riigikord | parlamentaarne vabariik |
| President | Alar Karis |
| Peaminister | Kristen Michal |
| Iseseisvus |
24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991 |
| SKT | 38,8 mld € (2024) [3] |
| SKT elaniku kohta | 29 823 $ (2023) [4] |
| Valuuta | euro (EUR) |
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg +2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg |
| Tippdomeen | .ee |
| ROK-i kood | EST |
| Telefonikood | 372 |
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ja idas Venemaaga.
Eesti pindala on 45 335 km²,[5][6] koos merealaga 70 177 km².[7] 13. sajandist kuni Eesti riigi iseseisvumiseni 1918. aastal on tänapäeva Eesti Vabariigi territoorium erinevatel aegadel kuulunud kas osaliselt või täielikult Saksa orduriigi, Taani, Poola, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi koosseisu.
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mille territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks ja linnadeks, mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,4 miljoni elanikuga Eesti on üks Euroopa Liidu väiksema rahvaarvuga riike.
Eesti kuulus iseseisva riigina Rahvasteliitu 22. septembrist 1921 kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni juunis 1940, ent säilitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse lõppemiseni 1946. aastal. 17. septembrist 1991 kuulub Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 29. märtsist 2004 NATOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni viisaruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse. Eesti rahaühik on euro. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile ja Pariisi kliimaprotokollile.
2017. aastal oli Eesti ÜRO inimarengu indeksi järgi maailmas 30. kohal.[8]
2021. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad rahvastiku enamuse (69,1%) eestlased, suurim vähemusrahvus on venelased (23,7%).[9]
- ↑ https://maaamet.ee/uudised/kingitus-eesti-sunnipaevaks-eesti-sai-95-saare-vorra-rikkamaks
- ↑ https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv, vaadatud 14.05.2024.
- ↑ https://www.imf.org/en/News/Articles/2024/06/20/pr-24227-estonia-imf-staff-completes-2024-article-iv-mission#:~:text=The%20slow%20start%20in%20the%20year%20is%20set,is%20projected%20to%20gain%20further%20momentum%20in%202025.
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=EE
- ↑ Eesti Vabariigi pindala Tartu rahulepingu (1920) järgsetes piirides oli 47 549 km²
- ↑ Uus kaardistus vähendas Eesti pindala nelja ruutkilomeetri võrra, ERR, 22. veebruar 2024
- ↑ Ülemõõtmine: Soome on veidi pisem, Eesti ikka sama suur Delfi, 25. veebruar 2011 (vaadatud 02.11.2022)
- ↑ "Human Development Indicators". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2018. Vaadatud 11. mail 2019.
- ↑ "RL21429: POPULATION BY ETHNIC NATIONALITY, SEX, AGE GROUP AND PLACE OF RESIDENCE (ADMINISTRATIVE UNIT), 31 DECEMBER". Statistical database – cit. via Statistics Estonia.