Egiptuse Araabia Vabariik
| |||
Riigihümn | Bilādī Bilādī Bilādī | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Kairo | ||
Pindala | 1 010 408 km² | ||
Riigikeel | araabia keel | ||
Rahvaarv | 107 476 864 (18.01.2023)[1] | ||
Rahvastikutihedus | 106,4 in/km² | ||
President | ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī | ||
Peaminister | Muşţafā Madbūlī | ||
Iseseisvus | 28. veebruar 1922 | ||
SKT | 235,369 mld $ (2017)[2] | ||
SKT elaniku kohta | 2412 $ (2017)[3] | ||
Valuuta | Egiptuse nael (EGP) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||
Tippdomeen | .eg | ||
ROK-i kood | EGY | ||
Telefonikood | 20 |
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Palestiina Gaza sektor, Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri.
Egiptus kuulub suurima rahvaarvuga riikide hulka Aafrikas ja Lähis-Idas ning seal elab tänapäeval üle 94 miljoni inimese. Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas, mille pindala on ligi 40 000 km². Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega Sahara kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on Kairo ja Aleksandria.[viide?]
Egiptusel on väga pikk ajalugu, riigi alad on olnud püsivalt asustatud alates aastast 10 000 eKr.[4] Egiptuse kuulsaimad monumendid – Giza püramiidid ja Chephreni sfinks – rajati Vana-Egiptuse ajal, mis kuulus oma ajal kõige enam arenenud tsivilisatsioonide hulka. Memphise, Teeba ja Karnaki varemed ning Kuningate org (Luxori lähedal) pakuvad suurt huvi arheoloogidele ja turistidele. Egiptuse rikkalik kultuuripärand ja Punase mere äärsed kuurordid on muutnud turismitööstuse osa majanduses väga oluliseks, selles sektoris töötab umbes 12% kogu riigi töölistest.[viide?]
<ref>
-silt. Viide nimega Midant-Reynes
on ilma tekstita.