Ehitusinsener

Ehitusinsener (prantsuse keeles Ingénieur civil < ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus'; civilis 'tsiviil-') on insener, kes koostab ehitusprojekti või juhib ehitusprojekti järgi teostatavaid töid või teostab järelevalvet ehitustööde üle, kontrollides nende vastavust projektile.

Ehitusinsenere, kes koostavad ehitusprojekte, nimetatakse ka ehitusprojekteerijateks või lihtsalt projekteerijateks. Ehitusprojekteerijaid, kes konstrueerivad (projekteerivad) ehitustarindeid, nimetatakse ka ehituskonstruktoriteks.

Antiikajal jäeti ehitusinseneride töö sageli tähelepanuta, kuigi nad rajasid olulisi ehitisi: teid, sildu, tunneleid, kaevandusi, teatreid, terme ja küttesüsteeme. Mõnevõrra rohkem hinnati neid ehitusinsenere, kes avaldasid teoseid kaitserajatiste kohta.^[1]

Hellenistlikes riikides oli ehitusinseneri sotsiaalne staatus natuke kõrgem kui polistes. Vana-Roomas kergitas inseneride tähtsust suurem nõudmine nende teenete järele. Rooma riik võttis alla 18 aasta vanuste noormeeste haridus- ja ülalpidamiskulud enda kanda ning Alexander Severus ja Constantinus Suur määrasid nendele koguni stipendiume. Diocletianus palkas riigi kulul arhitektuuriõpetajaid.^[1]

Esialgu eristati ehitusinseneri, kes töötas ühiskondlike rajatistega, ehitusinsenerist, kes töötas sõjaliste rajatistega. Neid nimetati vastavalt tsiviil- ja militaarinsenerideks ning neid koolitati eraldi. Aja jooksul võtsid tsiviilinsenerid endale suure osa militaarinseneride tööst ja tänapäeval maailmas militaarinsenere üldjuhul ette ei valmistatagi.

Minevikus arvati tsiviilinseneride hulka ka keemia-, mehaanika- ja elektriinsenerid. Need elukutsed muutusid lõpuks nõnda erinevateks, et nende ühine ettevalmistamine muutus ebapraktiliseks.