Elektriline dipoolmoment iseloomustab ruumilist laengujaotust. Kui mõnel osakesel, nt molekulil, on eristatavad vastupidiste elektrilaengutega osad, s.t et negatiivsete laengute (elektronide) mõju keskpunkt ei ühti positiivse laengute (aatomi tuuma) omaga, siis on sellel osakesel elektriline dipoolmoment; niisugust osakest nimetatakse polaarseks. Mittepolaarsel molekulil = 0; sel juhul laengud nihkuvad välise elektrivälja mõjul, mistõttu tekib indutseeritud dipoolmoment (vt dielektriline polarisatsioon).[1]