Ernest Hemingway | |
---|---|
Sünniaeg | 21. juuli 1899 |
Surmaaeg | 2. juuli 1961 (61-aastaselt) |
Amet | ajakirjanik, kirjanik |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Pulitzeri ilukirjanduspreemia |
Autogramm | |
Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks 20. sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Peale kuulsate raamatute on Hemingway tuntud ka oma seikleva ja mitmekesise eluviisi poolest.
Hemingway oli nn kadunud põlvkonna üks juhtivaid kirjanikke. Hemingwayd inspireerisid kirjutamisel esimese maailmasõja läbi elanud inimesed: nad olid muutunud tõrjuvaks ja küüniliseks, kuid emotsionaalselt nõudlikuks, ning neile olid vastukaaluks tavalised inimesed, kes tegelesid kalapüügiga.
Hemingway loomingu põhiteemad olid surm ja vägivald. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi.
17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusteose.
Hemingway lõi endast müüte, mida paljud kergesti uskuma jäid (näiteks kuulutas ta, et on Mata Hari salaarmuke).
13. juulil 2009 teatas Slovakkia uudisteagentuur SITA, et Hemingway oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent.
Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse dokumendid annavad tunnistust, et Hemingway tegi koostööd KGB-ga. Hemingway toimiku kohaselt oli tema agendinimi Argo ja oma teeneid pakkus mees KGB-le ise. "Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata," öeldakse Hemingway toimikus. Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne tema Hiina reisi. 1940. aastate lõpul teatasid venelased aga, et ei vaja enam ta teeneid. "Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni," põhjendatakse koostöö lõpetamist.[1]
Hemingway pidas suurepäraseks kirjanikuks saamise tähtsaimaks eeltingimuseks õnnetut lapsepõlve.[2]
Hemingway lõpetas elu enesetapuga. Põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes alkoholismist.