Back Primer Imperio Bulgaro AN الإمبراطورية البلغارية الأولى Arabic Primer Imperiu búlgaru AST Birinci Bulqar dövləti Azerbaijani بیرینجی بولقار ایمپراتورلوغو AZB Беренсе Болгар батшалығы Bashkir Першае Балгарскае царства Byelorussian Першае Баўгарскае царства BE-X-OLD Първа българска държава Bulgarian Prvo Bugarsko Carstvo BS
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2015) |
- Mitte segi ajada Suur-Bulgaariaga
|
ц︢рьство бл︢гарское 681–1018 | |
 Esimene Bulgaaria tsaaririigi (tsaar Krum'i) lipp
| |
 Bulgaaria Simeon Suure valitsusajal, 10. sajand | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Pealinn |
Pliska (681–893) Preslav (893–972) Skopje (972–992) Ohrid (992–1018) |
| Religioon |
tengrism, paganlus (681–864) õigeusk (864–1018) |
| Peamised keeled |
bulgaari, kreeka (681–893) vanabulgaaria (893–1018) |
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681. aastal bulgaaride asutatud khaaniriigile, kui bulgaarid asusid Balkani poolsaare kirdeossa, allutasid või ajasid minema bütsantslased ja tegid lõunaslaavi asukad oma liitlasteks. See arenes aastal 864 vürstkonnaks ja umbes aastatel 913–927 tsaaririigiks. Oma võimu kõrgajal laius Bulgaaria Doonau Põlvest Musta mereni ja Dnepri jõest Aadria mereni. Kui riik kindlustas oma positsiooni Balkani poolsaarel, asus see sajanditepikkusse vastasmõjusse Bütsantsiga, mõnikord sõbralikult ja mõnikord vaenulikult. Bulgaariast kujunes Bütsantsi peamine vastane põhjas, mis põhjustas mitu sõda. Kaks riiki nautisid ka rahu- ja liiduperioode, kõige märkimisväärsem oli teine Konstantinoopoli piiramine araablaste poolt, kus Bulgaaria armee lõhkus piiramisrõnga ja hävitas araablaste armee, hoides seega ära araablaste sissetungi Kagu-Euroopasse. Bütsantsil oli tugev kultuuriline mõju Bulgaariale, mis viis lõpuks ka kristluse vastuvõtmiseni aastal 864. Pärast Avaari khaaniriigi lagunemist laiendas riik oma territooriumi loodesse Pannoonia tasandikule. Hiljem seisid bulgaarlased vastu petšeneegide ja polovetside edenemisele ning saavutasid otsustava võidu ungarlaste üle, sundides neid end püsivalt Pannoonias kehtestama.
9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses saavutas Simeon I (valitses 893–927) rea võite bütsantslaste üle ja ta tunnistati tsaariks ning ta laiendas riigi selle suurima ulatuseni. Pärast Bütsantsi armee hävitamist Achelouse lahingus aastal 917 asusid bulgaarlased aastal 923 ja 924 Konstantinoopolit piirama. Lõpuks bütsantslased taastusid ja põhjustasid aastal 1014 Basileios II juhtimisel bulgaarlastele hävitava kaotuse Kleidioni lahingus. Aastaks 1018 alistusid viimased Bulgaaria kindlused Bütsantsile ja Esimene Bulgaaria tsaaririik lakkas olemast. Selle järglaseks sai aastal 1185 Teine Bulgaaria tsaaririik.
Pärast kristluse omaksvõttu muutus Bulgaaria slaavlaste kultuuriliseks keskuseks. Selle juhtiv kultuuriline positsioon tugevnes veelgi glagoolitsa ja kirillitsa leiutamisega varsti pärast seda pealinnas Preslavis ja vanabulgaaria keeles loodud kirjandus hakkas varsti põhja poole levima. Vanabulgaaria keel muutus suuremas osas Ida-Euroopast lingua franca'ks ning sai tuntuks kui kirikuslaavi keel. Aastal 927 tunnistati ametlikult täielikult sõltumatut Bulgaaria patriarhaati.
7. ja 10. sajandi vahel hakkas kohalik rahvastik, bulgaarid ja teised tsaaririigi hõimud, keda slaavlased arvuliselt ületasid, järk-järgult neisse sulanduma, võttes omaks lõunaslaavi keele. Alates 10. sajandi lõpust muutusid nimed bulgaarlased ja Bulgaaria valdavaks ja kohaliku rahvastiku suhtes jäävaks nimetuseks, nii kirja- kui ka kõnekeeles. Vanakirikuslaavi kirjakeele oskuse areng takistas lõunaslaavlaste assimilatsiooni naaberkultuuridese, stimuleerides samas selge Bulgaaria identiteedi moodustumist.