Etanool

See artikkel räägib etanoolist kui keemilisest ainest; aineklassi kohta vaata artiklit Alkoholid; etanooli sisaldavate jookide kohta artiklit Alkohoolne jook; filmi kohta artiklit Alkohol (film).

Etanool
Etanooli molekuli mudel
Üldised omadused
Keemiline valem	CH3CH2OH ehk C2H5OH ehk C2H6O
Välimus	Värvuseta vedelik
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	46,07 amü
Sulamistemperatuur	159,15 K (−114 °C)
Keemistemperatuur	351,15 K (78 °C)
Tihedus	0,789×10³ kg/m³
Lahustuvus	segunev
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH₃CH₂OH) on tuntuim alkohol. See on normaaltingimustel värvuseta vedelik.

Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Samas esineb seda looduses vähe, kuna madala keemistemperatuuri tõttu lendub etanool kergesti. Seetõttu tuleb etanooli säilitada kinnises anumas.

Vahemere maade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat eKr. Veinist õpiti etanooli tootma alles seoses destilleerimise leiutamisega 11. sajandil.

Etanool on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikus riikides peale araabia maade legaalne. Selle sissevõtmine põhjustab emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Etanooli 40-protsendilist vesilahust tuntakse viinana.

2022. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta (vanuses 15 aastat ja üle selle) 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Sama aasta kohta hinnati, et alkoholitarbimisest tingitud haiguste tõttu suri riigis 753 inimest.^[1]