Etnoloogia

Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas'^[1]) on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Tänapäeval kattub etnoloogia kui teadusdistsipliin nii teoreetiliselt kui ka metodoloogiliselt kultuuriantropoloogiaga. Mõlemad teadused seavad oma eesmärgiks inimeseks olemise mõtestamise selle kultuurilistes ja ühiskondlikes avaldumisvormides. Eesmärgiks on esitada teatud inimrühma või kultuurinähtuse kohta terviklik ja seostatud analüüs, mis arvestab majanduse, poliitika, religiooni, suguluse, kunsti ja teiste eluvaldkondade omavaheliste põimumistega (holismi printsiip). Etnoloogid rõhutavad rahvaste (etnoste), ühiskondade, kultuuride, kultuurinähtuste süsteemset võrdlemist: see võimaldab paremini aru saada mitte üksnes teiste rahvaste elust, vaid paremini mõista ka uurija enda (sageli läänelikke või euroameerikalikke) kultuurikategooriaid. Tänapäevast etnoloogiat ja antropoloogiat iseloomustab lähenemisviiside interdistsiplinaarsus; kasutatakse sotsioloogia, folkloristika, semiootika, inimgeograafia jpt distsipliinide teooriaid ja meetodeid (ning vastupidi).

Eestis õpetatakse etnoloogiat ja rakendusantropoloogiat nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi etnoloogia osakonnas.^[2]