Euroopa teadusruum

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Euroopa teadusruum (European Research Area, ERA) on teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlust soodustav süsteem Euroopa Liidus. Olulised aspektid selle juures on teadlaste mobiilsus, teadustaristud, rahvusvaheline koostöö riikidega väljaspool ELi ning teadmiste siire teadusasutuste ja erasektori vahel. Praeguses õigusruumis on ERA loomisel selge juriidiline alus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 179 näol.

Idee Euroopa teadusruumi loomiseks tekkis 2000. aastal ja selle moodustamine sai osaks Lissaboni strateegiast.^[1] Protsessi käivitas Euroopa Komisjoni 18. jaanuari 2000. aasta teatis "Towards a European Research Area (ERA)" (KOM(2000) 6 (lõplik)).^[2] Esimesel etapil peeti Euroopa teadusruumi loomise põhiliseks instrumendiks EL teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi. Käesoleval etapil on Euroopa teadusruum üks juhtalgatuse „Innovaatiline liit”^[3] nurgakividest ja strateegia „Euroopa 2020” oluline komponent, keskendudes Euroopa teadussüsteemide potentsiaali maksimeerimisele, innovatsiooni soodustamisele, liikmesriikide teadusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamisele ning ka nende konkurentsivõimele ja võimele lahendada suuri ühiskondlike probleeme.

ERA tegevused on määratud Konkurentsivõime Nõukogus 28.–29. mai 2015 kinnitatud ERA tegevuskavaga (ERA Roadmap) 2015–2020. Eesmärgiga muuta Euroopa teadustöö oluliselt suutlikumaks ja tulemuslikumaks, on Euroopa teadusruumiga seotud prioriteedid järgmised:

• tulemuslikumad riiklikud teadussüsteemid;
• optimaalne riikideülene koostöö ja konkurents;
• avatud tööturg teadlastele;
• sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine teadustegevuses;
• teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire, sealhulgas Euroopa digitaalse teadusruumi kaudu;
• horisontaalne prioriteet on rahvusvaheline koostöö.

2016. aastal töötas enamik liikmesriike välja riigisisesed ERA tegevuskavad, mis on kättesaadavad ERA progressi veebilehel. Paralleelselt ERA tegevuskava koostamisega reformiti ka ERA nõuandvat struktuuri^[4], seostades seda paremini ERA prioriteetidega. ERA arengut ja saavutusi jälgitakse ERA eduraportite (Progress Report) kaudu. Selleks on välja arendatud seiresüsteem ja metoodikad, mida lähemalt vaadeldakse koos 2016. aasta eduraportiga.^[5]

Viimaseid ERA arengusuundi tutvustab ERA koduleht. Need puudutavad artikkel 185 initsiatiive ja teadusvaldkonna pagulasi. Samuti väga põhjaliku ülevaate Euroopa Teadusruumi arengutest annavad ingliskeelne Wikipedia artikkel ja ERA Portal Austria. Suure pildi kogu Euroopa Liidu teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud valdkondadest ning tegevustest annab Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni veebisait.