Fatimiidide kalifaat الدولة الفاطمية 909–1171 | |||||
Fatimiidide kalifaat aastal 960 – rohelised ja oranžid alad aastal 1000 – roheline, punane, sinine ja oranž 1050 – sinine, punane ja oranž 1100 – sinine | |||||
Valitsusvorm | kalifaat | ||||
---|---|---|---|---|---|
Kaliif |
Abdullah al-Mahdi Billah (909–934, esimene) Al-Adid (1160–1171, viimane) | ||||
Pealinn |
Raqqada (909–921) Mahdia (921–948) El-Mansuriya (948–973) Kairo (973–1171) | ||||
Religioon |
ismailism šiiism | ||||
Pindala | 4 100 000 km² (kõrgajal, 969) | ||||
Rahvaarv | 6 200 000 | ||||
Peamised keeled |
Araabia Berberi Aafrika ladina | ||||
Rahaühik | dinaar | ||||
|
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Fatimiidide dünastia sai alguse Tuneesias. Aastal 920 ehitati Vahemere äärde kalifaadi pealinnaks Mahdia. Aastal 969 vallutasid Fatimiidid Egiptuse põhjaosa ja rajasid Kairo, millest sai riigi uus pealinn ning poliitiline, kultuuriline ja religioosne keskus. Fatimiidide riik ulatus oma hiilgeaegadel Atlandi ookeanist läbi Põhja-Aafrika Damaskuse ja Mekani (Magrib).
7. sajandil vallutasid araablased kiiresti Põhja-Aafrika Magribi, Egiptusest kuni Atlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kaliif (632–634) Abū Bakri ajal alustatsid araablased naabermaade vallutamisi, sooritati retki Sassaniidide Mesopotaamiasse ja Süüriasse. Kaliif ‘Umar (634–644) juhtimisel vallutati Khālid ibn al-Walīdi poolt Bütsantsilt Vahemere-äärsed kristlikud Damaskus (635) ja Süüria (636), Palestiina (638), ning ʿAmr ibn al-ʿĀṣi juhtimisel Egiptus (639–641) ja Kürenaika ning Tripoli (643).