Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.[1] See nähtus esineb siis, kui osakesteks on erinevad materjalid või ioonid (näiteks Fe2+ ja Fe3+).
Ferrimagnetismi esineb ferriitides ja magnetilistes granaatides. Vanim tuntud ferrimagnet on magnetiit (raud(II,III) oksiid; Fe3O4), alguses klassifitseeriti teda kui ferromagnetit, enne Néeli ferrimagnetismi ja antiferromagnetismi avastamist 1948.[2]