See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
GULAG ehk Gulag[1] (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, ГУЛАГ; Главное управление лагерей; Главное управление исправительно-трудовых лагерей, трудовых поселений и мест заключения), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) struktuuriüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid kogu Nõukogude Liidus. GULAG'i ehk NKVD (Vangi)Laagrite Peavalitsuse ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülesannete täitmiseks Nõukogude kohtute ja NKVD erinõupidamiste otsuste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetute valve ja töö Nõukogude "rahvamajandusobjektidel" ning NSV Liidu ääremaadel.
GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus, mis on üldmõistena saanud laiemalt tuntuks eelkõige pärast Aleksandr Solženitsõni teose "Gulagi arhipelaag" ilmumist 1973. aastal.
Algselt "klassivaenlaste" ümberkasvatamiseks, kinnipidamiseks ja kõrvaldamiseks mõeldud koonduslaagrid muudeti kiiresti arenevaks kommertsettevõtteks Solovetsi laagri (vt Solovets#Ajalugu) endise vangi (vabastati ametlikult 1927. aastal) ja pärastise komandandi Naftali Aronovitš Frenkeli initsiatiivil ja abil. Paljud GULAG'i vangilaagrid paiknesid NSV Liidu kõige kaugemates ja külmemates piirkondades: GULAG kui kolonialiseerimise süsteem võimaldas võtta kasutusele ressursse kohtades, mida peeti varem elamiskõlbmatuteks.
GULAGi tippajal oli selles 476 laagrikompleksi, millest igaüks koosnes mõnikord sadadest üksiklaagritest. Neist käis Stalini ajal läbi umbes 18 miljonit inimest. Koos 6-7 miljoni asumisele saadetuga ulatus sel ajal karistatute osakaal 15%-ni ühiskonnast. GULAGile allusid peale vangilaagrite ka asumisele saadetuile mõeldud eriasulad. Aastail 1930–1931 küüditati riigi põhjapiirkonnas, Uuralis ja Kasahstanis OGPU poolt ette valmistatud tuhandesse eriasulasse 2 miljonit inimest. "Hiiglasliku orjandusliku süsteemi põhimure oli uute orjade pideva juurdevoolu tagamine."[2]
<ref>
-silt. Viide nimega 7048b
on ilma tekstita.